little things

Pühapäev, 13.jaanuar ja ma polegi veel kuhugi põgenenud. Õnnitlen ennast - sellepärast, et olen pea nädala siin vastu pidanud. Naljakas, augustis, kui hakkasin siin koolis käima, siis ikka korrutati, et enne jõuluvaheaega on kõike raskem ja kõige hullem, et jaanuari kuust pidi lihtsamaks minema - jään siis ootama seda kergemaks ja paremaks minemist...No eks natuke harjumatu ole ka see, et Liina ja Piret on pragu Eestis praktikal - palju jõudu teile!!!
Kuid sellegi poolest ma ei kurda. Tänane päev on kenasti läinud. Hommikul ärkasin juba pool kümme, oli vaja korra linnas käia. Tagasi koju jõudes käisin kiiresti, no tegelikult pigem mõnuledes ja kaua passides, dušši all. Ühikas on pesus käimise see boonus, et raiska vett palju tahad - mina ju ei maksa - ja soe vesi ka otsa ei saa, mida kodus, see tähendab nõmmes, tuleb üsna tihti ette.
millest ma siis kirjutada tahtsingi?meelde tuli...
"Kiiresti" pesus käidud, sättisin siis ennast arvuti ette, et hakata filmi vaatama. Erko ja Merili mõlemad rääkisid, et on näinud filmi "I am Legend" Will Smithiga peaosas, ma siis mõtlesin, et minagi ei saa halvem olla - niisiis panin laupäeva õhtul filmi tõmbama ja tänaseks oligi film olemas ja isegi üsna hea kvaliteediga, mis on netist tõmmatud filmide puhul suur pluss.
Filmist siis nii palju, et see oli üle pika aja üks selliseid filme, mis pani kaasa elama, mingis mõttes, ja paaril korral oleks isegi pisara silmanurgast välja pigistanud, no tegelikult pigistaski, kuid õnneks keegi seda ei näinud. Film ise oli kergelt ulmekas, kuid haarav ja mr.Smith sai oma osaga jällegi suurepäraselt hakkama. Kiiresti edasi minev ja mõne kohapeale on isegi natuke huumorit lisatud, mis teeb asja veel ilusamaks, kuid filmi point paneb küll pikalt järele mõtlema - kas ongi inimkonna/maailma lõpp nii lähedal?Isiklikult siiralt loodan, et ei ole, sest mul on veel palju plaane kuhu minna, mida/keda näha.
Kui film sai vaadatud, siis hakkasin netist teatud videosid vaatama (PS! mitte pornot - not my cup of tea), Piia teab, millest ma räägin - tervisi sullegi! Suht masendav nõnda päevad läbi netist videosid vaadata, selline tunne nagu endal ei olekski elu - siinkohal räägin endast - ja mõnikord isegi tundub, et ei olegi, kuid selles saan ainult iseennast süüdistada.
Aitab nurisemisest! Päeva jooksul tuli hetk, kui mõtlesin, et aitab netis istumisest - otsustasin koristama hakata. Ühikas on hea koristada, sest siin on kõik korras alati. Muidugi on ka selliseid kordi, kui asi kipub veidi käest ära minema, kuid need on andestatavad.
Õhtul läksin siis jalutama, suht tüütu päev läbi ainult toas istuda, ja ilm oli ka ilus - selga taevas ja isegi kuu paistus, noorkuu küll, kuid ilus ikkagi. Tänu selgele taevale ja heale mõttele, et välja minna, nägin üle pika-pika aja VIRMALISI. Kui ma ei eksi, siis viimati nägin aastal 2003, kuid see ei ole oluline. See oli selline vaatepilt, mis tõi naeratuse näole ja isegi hea tuju. Ning see hetk, kui nägin neid värvi taevas lainetamas tegi seest kohe õõnsaks. Need ei olnud küll kõigis värvis, ainult roheline ja valge, või siis heleroheline, kuid ilus oli ikkagi.
Ning üle pika aja sain taas ühe mõnusa kallistuse, sest Piret (K.) jõudis ka lõpuks siia.

Järgmise korrani siis.